(2
hääli, keskmine: 5,00
5-st)
Tänapäeval on ujumine kõige populaarsem massispordiala. Nad hakkasid talle palju tähelepanu pöörama, sest tänu sellele spordialale ei ravi inimene mitte ainult aktiivselt, vaid võib ka erinevatel turniiridel ja olümpiaadidel osaledes saavutada suuri sportlikke kõrgusi ja saavutusi.
Kehtivad ujumisreeglid Ujuda saab igas vanuses. Alles esimesed klassid lastele varajane iga peaks meenutama mängu, mitte rasket tööd. Väga sageli, juba 6 kuu pärast, hakkavad vanemad andma beebile ujumistunde. Ja muidugi, niipea, kui inimene hakkab selle spordialaga tegelema, ei pruugi ta tavaliselt sellele isegi mõelda.
Ujuma minnes mõeldakse sageli, kuidas siin mõnusalt aega veeta, mõni leevendab seega stressi, teine parandab tervist.
Ujumise põhiklassifikatsioon Ja ainult väga vähestel on soov sellel spordialal mingeid saavutusi saavutada.
- Ja siis hakkabki mees õppima, vaata erinevaid videoid, lugege artikleid ja näpunäiteid kuulsad sportlased sellel spordialal.
- Küsimusi selle kohta võivad tõstatada ainult sportlased, kes tegelevad aktiivselt ujumisega. Mis puutub mõistesse "ujumisnormid", siis pikka aega ei suutnud inimesed täpseid standardeid määrata.
Tüdrukute ujumine ja tarnestandardid See on kestnud sajandeid. Ja mõiste on muutunud suhteliseks. Varem selgitati võitja välja skeemi järgi - "kes on kiirem, seda parem." See oli see põhimõte Vana-Kreeka ja Rooma.
Reeglina tegelevad sellise spordialaga nagu ujumine kõige sagedamini tüdrukud. Seetõttu räägime kõigepealt tüdrukute ujumise eelistest.
Ujumise abil hoitakse ja kontrollitakse tüdruku kehakaalu. Kõik teavad, et vanusega kipuvad tüdrukud võitma ülekaal. Ujumine põletab kaloreid ja kaotab kaalu. Nii saab tüdruk tselluliidist lahti. Lisaks leevendab ujumine stressi ja parandab und. Teie lihased on tugevdatud ja keha on alati meeldivas toonuses.
Ujumise eelised tervisele Seda spordiala tuleks harrastada kaks korda nädalas. Alles siis tunnete ujumise eeliseid. Ja vaja ka ujumisel kasutada erinevat tüüpi ujumine. Kui ujute rannavõimalust kasutades, ei saa te ujumisest mingit kasu.
Ujumine ei muuda lapsi mitte ainult distsiplineeritud, sihikindlaks ja tugevaks, vaid ka terveks. Kuid ujumisest on teie lapsele kasu ainult siis, kui sellised tegevused on regulaarsed. Basseini tuleks külastada vähemalt kaks korda nädalas.
Lisaks tekitab selline spordiala nagu ujumine ka teie beebis positiivseid emotsioone. Pärast ujumist paraneb lapse isu ja ilmub hea uni. Laps pole mitte ainult rahulik, vaid ka rõõmsameelne.
Seega, kui teil on soov, et laps areneks ja karastus, siis tere tulemast ujumistundi.
Kui rääkida ujumise kasulikkusest meestele, siis nendel meestel, kes seda spordiala harrastavad, on hea figuur, reljeef ja silelihased. Ujumine aitab tugevdada ka kõiki keha lihaseid ja muudab inimese vastupidavaks.
Ujumine ja lapsed – tunnid erireeglite järgi Ujumisest on palju kasu ka vanematele inimestele. Sellised tegevused parandavad ka tervist ja üldist enesetunnet. Väidetavalt on vanematel inimestel ujumist väga raske harjutada, sest ujumine nõuab palju jõudu ja energiat. Kuid see pole nii, ujumine, vastupidi, juhatab inimese rahuliku, lõõgastuse ja puhkamise režiimi. Täpselt see, mida vanemas eas vaja läheb. Tundub, et taastute ja kogute jõudu, energiat kogu nädalaks.
Kui mõtlete just ujuma hakkamisele, on Internetis palju õppida. kasulik informatsioon. H aitab saada palju kasulikku teavet.
Ujumisjuhised algajatele Lisaks, kui otsustate ujumisega tõsiselt tegeleda, et tulevikus erinevatel võistlustel osaleda, peate lihtsalt õppima nujumisnormid 2016 lauanoorte kategooriad.
Nad annavad sulle kohe teada, mille poole pead uuele tasemele jõudmiseks püüdlema.
Mis puutub tänapäevastesse tingimustesse, siis iga treener püüab tabeleid sagedamini üle vaadata ja teha võrdluspunktid parim tulemus mis tehti eelmisel aastal.
2014. aasta naiste ujumisjuhised Ujumine on olnud moes juba pikka aega ja on ka edaspidi moes, kuna see on tervisele väga kasulik. Lisaks pole sellel sportlasele halbu tagajärgi ja sellega saab hakkama igaüks, kel selline soov. Tänapäeval on tohutul hulgal basseine, spordiklubid kus teid oodatakse.
| MEHED. Bassein 25 meetrit | |||||||||
| MSMK | PRL | KMS | I | II | III | 1. juuni. | 2. juuni. | 3. juuni | |
| 50 m/st | 21,29 | 22,75 | 23,50 | 24,75 | 27,05 | 29,25 | 35,25 | 45,25 | 55,25 |
| 100 m/st | 47,05 | 50,50 | 53,90 | 57,30 | 1:03,50 | 1:11,00 | 1:23,50 | 1:43,50 | 2:03,50 |
| 200 m/st | 1:44,25 | 1:52,00 | 1:58,70 | 2:07,00 | 2:21,00 | 2:39,50 | 3:05,00 | 3:15,00 | 4:25,00 |
| 400 m h/st | 3:42,57 | 4:00,00 | 4:12,50 | 4:29,00 | 5:03,00 | 5:44,00 | 6:40,00 | 7:36,00 | 8:32,00 |
| 800 m h/st | 7:45,64 | 8:20,00 | 8:53,00 | 9:32,00 | 11:06,00 | 12:28,00 | 14:30,00 | 16:30,00 | 18:30,00 |
| 1500 m w/st | 14:42,19 | 15:44,50 | 17:22,50 | 18:22,50 | 20:37.50 | 23:37,50 | 27:40,00 | 31:40,00 | 35:40,00 |
| 50 m n/sp | 24,45 | 26,15 | 27.65 | 29,45 | 32,25 | 35,75 | 41,75 | 51,75 | 1:01,75 |
| 100 m n/sp | 52,48 | 57,50 | 1:01,00 | 1:05,00 | 1:13,00 | 1:21,50 | 1:34,00 | 1:56,50 | 2:16,50 |
| 200 m n/sp | 1:54,41 | 2:05,80 | 2:12,50 | 2:20,50 | 2:37,00 | 2:57,00 | 3:25,00 | 4:11,00 | 4:51,00 |
| 50 m rinnuli | 26,87 | 28,55 | 30,05 | 31,95 | 35,25 | 38,75 | 45,25 | 55,25 | 1:05,25 |
| 100 m rinnuli | 58,98 | 1:03,50 | 1:07,50 | 1:12,00 | 1:20,50 | 1:28,50 | 1:44,50 | 2:03,50 | 2:23,50 |
| 200 m rinnuli | 2:08,35 | 2:19,50 | 2:27,50 | 2:37,50 | 2:56,50 | 3:19.50 | 3:52,00 | 4:25,00 | 5:05,00 |
| 50 m tagumik | 22,87 | 24,25 | 25,25 | 27,25 | 30,25 | 33,25 | 38,25 | 48,25 | 58,25 |
| 100 m löök | 50,66 | 54,50 | 58,50 | 1:02,00 | 1:10,50 | 1:20,50 | 1:30,50 | 1:49,50 | 2:09,50 |
| 200 m löök | 1:53,47 | 2:04,00 | 2:11,00 | 2:19,00 | 2:37,50 | 2:58,00 | 3:22,00 | 3:57,00 | 4:37,00 |
| 100 m kuni / pl | 52,74 | 57,00 | 1:02,00 | 1:06,00 | 1:14,00 | 1:24,00 | 1:35,00 | 1:54,00 | 2:14,00 |
| 200 m | 1:56,37 | 2:07,00 | 2:14,50 | 2:23,00 | 2:41,00 | 3:05,00 | 3:30,00 | 4:05,00 | 4:45,00 |
| 400 m | 4:09,38 | 4:32,00 | 4:47,00 | 5:06,00 | 5:46,00 | 6:34,00 | 7:29,00 | 8:25,00 | 9:21,00 |
| NAISED. Bassein 25 meetrit | |||||||||
| MSMK | PRL | KMS | I | II | III | 1. juuni. | 2. juuni. | 3. juuni. | |
| 50 m/st | 24,19 | 26,05 | 26,85 | 28,15 | 30,75 | 32,75 | 39,75 | 49,75 | 59,25 |
| 100 m/st | 52,66 | 56,50 | 1:00,50 | 1:04,34 | 1:11,80 | 1:19,50 | 1:33,50 | 1:53,50 | 2:12,50 |
| 200 m/st | 1:54,74 | 2:04,50 | 2:12,80 | 2:21,50 | 2:37,00 | 2:55,00 | 3:26,00 | 4:06,00 | 4:44,00 |
| 400 m h/st | 4:01,47 | 4:24,00 | 4:39,00 | 4:57,00 | 5:37,00 | 6:21,00 | 7:32,00 | 8:43,00 | 9:54,00 |
| 800 m h/st | 8:16,54 | 9:03,00 | 9:37,00 | 10:18,00 | 11:46,00 | 13:19,00 | 16:04,00 | 18:34,00 | 21:04,00 |
| 1500 m w/st | 16:02,75 | 17:28,50 | 18:37,50 | 20:20,50 | 22:44,50 | 26:07,50 | 30:15,00 | 34:20,00 | 38:30,00 |
| 50 m n/sp | 27,56 | 29,95 | 31,65 | 33,25 | 36,75 | 40,75 | 47,25 | 57,25 | 1:07,25 |
| 100 m n/sp | 58,91 | 1:05,00 | 1:09,00 | 1:13,50 | 1:21,50 | 1:31,50 | 1:45,50 | 2:08,50 | 2:28,50 |
| 200 m n/sp | 2:06,59 | 2:19,00 | 2:27,00 | 2:36,00 | 2:55,00 | 3:17,00 | 3:51,00 | 4:36,00 | 5:16,00 |
| 50 m rinnuli | 30,62 | 32,75 | 34,55 | 36,25 | 40,25 | 44,25 | 51,75 | 1:01,75 | 1:11,75 |
| 100 m rinnuli | 1:06,06 | 1:12,50 | 1:16,50 | 1:21,50 | 1:30,00 | 1:42,00 | 2:06,50 | 2:16,50 | 2:37,50 |
| 200 m rinnuli | 2:22,76 | 2:35,50 | 2:44,50 | 2:55,00 | 3:15,00 | 3:40,00 | 4:17,00 | 4:52,00 | 5:34,00 |
| 50 m tagumik | 25,64 | 27,60 | 28,75 | 31,25 | 33,75 | 36,75 | 43,75 | 53,75 | 1:03,75 |
| 100 m löök | 56,81 | 1:02,00 | 1:05,50 | 1:10,00 | 1:19,50 | 1:30,50 | 1:42,50 | 2:01,50 | 2:21,50 |
| 200 m löök | 2:06,17 | 2:18,00 | 2:25,50 | 2:35,50 | 2:56,00 | 3:19,00 | 3:46,00 | 4:22,00 | 5:02,00 |
| 100 m kuni / pl | 59,90 | 1:05,00 | 1:10,00 | 1:15,00 | 1:24,00 | 1:35,00 | 1:47,00 | 2:06,00 | 2:46,00 |
| 200 m | 2:09,31 | 2:22,00 | 2:30,50 | 2:40,00 | 3:00,00 | 3:26,00 | 3:55,00 | 4:31,00 | 5:11,00 |
| 400 m | 4:33,76 | 5:02,00 | 5:19,50 | 5:41,00 | 6:24,00 | 7:17,00 | 8:18,00 | 9:29,00 | 10:40,00 |
| MEHED. Bassein 50 meetrit | |||||||||
| MSMK | PRL | KMS | I | II | III | 1. juuni. | 2. juuni. | 3. juuni. | |
| 50 m/st | 22,04 | 23,50 | 24,25 | 25,50 | 27,80 | 30,00 | 36,00 | 46,00 | 56,00 |
| 100 m/st | 48,55 | 52,00 | 55,40 | 58,80 | 1:05,00 | 1:12,50 | 1:25,00 | 1:45,00 | 2:05,00 |
| 200 m/st | 1:47,25 | 1:55,00 | 2:01,70 | 2:10,00 | 2:24,00 | 2:42,50 | 3:08,00 | 3:48,00 | 4:28,00 |
| 400 m h/st | 3:48,57 | 4:06,00 | 4:18.50 | 4:35,00 | 5:09,00 | 5:50,00 | 6:46,00 | 7:42,00 | 8:38,00 |
| 800 m h/st | 7:57,64 | 8:32,00 | 9:05,00 | 9:44,00 | 11:18,00 | 12:40,00 | 14:42,00 | 16:42,00 | 18:42,00 |
| 1500 m w/st | 15:04,69 | 16:07,00 | 17:45,00 | 18:45,00 | 21:00,00 | 24:00,00 | 28:02,50 | 32:02,50 | 36:02,50 |
| 50 m n/sp | 25,20 | 26,90 | 28,40 | 30,20 | 33,00 | 36,50 | 42,50 | 52,50 | 1:02,50 |
| 100 m n/sp | 53,98 | 59,00 | 1:02,50 | 1:06,50 | 1:14,50 | 1:23,00 | 1:35,50 | 1:58,00 | 2:18,00 |
| 200 m n/sp | 1:57,41 | 2:08,80 | 2:15,50 | 2:23,50 | 2:40,00 | 3:00,00 | 3:28,00 | 4:14,00 | 4:54,00 |
| 50 m rinnuli | 27,62 | 29,30 | 30,80 | 32,70 | 36,00 | 39,50 | 46,00 | 56,00 | 1:06,00 |
| 100 m rinnuli | 1:00,48 | 1:05,00 | 1:09,00 | 1:13,50 | 1:22,00 | 1:30,00 | 1:46,00 | 2:05,00 | 2:25,00 |
| 200 m rinnuli | 2:11,35 | 2:22,50 | 2:30,50 | 2:40,50 | 2:59,50 | 3:22,50 | 3:55,00 | 4:28,00 | 5:08,00 |
| 50 m tagumik | 23,62 | 25,00 | 26,00 | 28,00 | 31,00 | 34,00 | 39,00 | 49,00 | 59,00 |
| 100 m löök | 52,16* | 56,00 | 1:00,00 | 1:03,50 | 1:12,00 | 1:22,00 | 1:32,00 | 1:51,00 | 2:11,00 |
| 200 m löök | 1:56,47 | 2:07,00 | 2:14,00 | 2:22,00 | 2:40,50 | 3:01,00 | 3:25,00 | 4:00,00 | 4:40,00 |
| 200 m | 1:59,37 | 2:10,00 | 2:17,50 | 2:26,00 | 2:44,00 | 3:08,00 | 3:33,00 | 4:08,00 | 4:48,00 |
| 400 m | 4:15,38 | 4:38,00 | 4:53,00 | 5:12,00 | 5:52,00 | 6:40,00 | 7:35,00 | 8:31,00 | 9:27,00 |
| NAISED. Bassein 50 meetrit | |||||||||
| MSMK | PRL | KMS | I | II | III | 1. juuni. | 2. juuni. | 3. juuni. | |
| 50 m/st | 24,94 | 26,80 | 27,60 | 28,90 | 31,50 | 33,50 | 40,50 | 50,50 | 1:00,00 |
| 100 m/st | 54,16 | 58,00 | 1:02,00 | 1:05,84 | 1:13,30 | 1:21,00 | 1:35,00 | 1:55,00 | 2:14,00 |
| 200 m/st | 1:57,74 | 2:07,50 | 2:15,80 | 2:24,50 | 2:40,00 | 2:58,00 | 3:29,00 | 4:09,00 | 4:47,00 |
| 400 m h/st | 4:07,47 | 4:30,00 | 4:45,00 | 5:03,00 | 5:43,00 | 6:27,00 | 7:38,00 | 8:49,00 | 10:00,00 |
| 800 m h/st | 8:28,54 | 9:15,00 | 9:49,00 | 10:30,00 | 11:58,00 | 13:31,00 | 16:16,00 | 18:46,00 | 21:16,00 |
| 1500 m w/st | 16:25,25 | 17:51,00 | 19:00,00 | 20:43,00 | 23:07,00 | 26:30,00 | 30:37,50 | 34:42,50 | 38:52,50 |
| 50 m n/sp | 28,31 | 30,70 | 32,40 | 34,00 | 37,50 | 41,50 | 48,00 | 58,00 | 1:08,00 |
| 100 m n/sp | 1:00,41 | 1:06,50 | 1:10,50 | 1:15,00 | 1:23,00 | 1:33,00 | 1:47,00 | 2:10,00 | 2:30,00 |
| 200 m n/sp | 2:09,59* | 2:22,00 | 2:30,00 | 2:39,00 | 2:58,00 | 3:20,00 | 3:54,00 | 4:39:00 | 5:19,00 |
| 50 m rinnuli | 31,37 | 33,50 | 35,30 | 37,00 | 41,00 | 45,00 | 52,50 | 1.02,50 | 1:12,50 |
| 100 m rinnuli | 1:07,56 | 1:14,00 | 1:18,00 | 1:23,00 | 1:31,50 | 1:43,50 | 2:08,00 | 2:18,00 | 2:39,00 |
| 200 m rinnuli | 2:25,76* | 2:38,50 | 2:47,50 | 2:58,00 | 3:18,00 | 3:43.00 | 4:20,00 | 4:55,00 | 5:37,00 |
| 50 m tagumik | 26,39 | 28,35 | 29,50 | 32,00 | 34,50 | 37,50 | 44,50 | 54.50 | 1:04,50 |
| 100 m löök | 58,31 | 1:03,50 | 1:07,00 | 1:11,50 | 1:21,00 | 1:32,00 | 1:44,00 | 2:03,00 | 2:23,00 |
| 200 m löök | 2:09,17 | 2:21,00 | 2:28.50 | 2:38,50 | 2:59,00 | 3:22,00 | 3:49,00 | 4:25,00 | 5:05,00 |
| 200 m | 2:12,31 | 2:25,00 | 2:33,50 | 2:43,00 | 3:03,00 | 3:29,00 | 3:58,00 | 4:34,00 | 5:14,00 |
| 400 m | 4:39,76 | 5:08,00 | 5:25.50 | 5:47,00 | 6:30,00 | 7:23,00 | 8:24,00 | 9:35,00 | 10:46,00 |
MSMK määratakse alates 14. eluaastast, MS - alates 12. eluaastast, CMS - alates 10. eluaastast
3.2. Normi täitmise eest valla ametlikel spordivõistlustel igal rajal kolme ajamõõtja juuresolekul.
3.3. Käsitsi ajavõtu tulemuste järgi saab määrata ainult spordikategooriaid. Sekundisadasid arvesse ei võeta.
4.I, II, III spordikategooria ja noorte spordikategooriad määratakse normi täitmiseks mis tahes staatusega võistlustel.
"5. Normid spordikategooriad peal avatud vesi, saab sooritada veehoidlates ja vooluga jõgedes. Sel juhul tuleb vahemaa asetada nii, et üks pool sellest ületaks voolu ja teine - vastu.
CCM-i määramiseks peate läbima distantsi, jäädes võitjast maha mitte rohkem kui: 5 km - 15 minutit, 10 km - 30 minutit, 16 km - 45 minutit,
25 km - 60 min."
6. Venemaa meistrivõistlused peetakse aastal vanusekategooriad: juuniorid (17-18-aastased), juuniorid (15-16-aastased), poisid (15-16-aastased), tüdrukud (13-14-aastased), spordialadel, mille nimedes on sõnad "avavesi". , juuniorid, juuniorid ( 17-18 a), poisid, tüdrukud (14-16 a).
7. Spordivõistlustel osalemiseks peab sportlane saavutama kehtestatud vanuse spordivõistluse kalendriaastal.
Ootame kõiki sportlasi, eriti neid, kes armastavad ujuda. Selles informatiivses artiklis näitame teile 2018. aasta ujumisnormide tabel igas vanuses. Lisaks räägime kõigile algajatele, miks on ujumine keha tervisele nii kasulik.
Mis on ujumine- Esiteks on see populaarne spordiala nagu kergejõustik, tõstmine, jõutõstmine ja teised. olümpiavaade spordiala, kus ujujad võistlevad vee peal, et näha, kes suudab kõige kiiremini ujuda kõige lühema ajaga. Meie inimeste jaoks on need kõrguselt sukeldumine, veepall ja paljud teised populaarsed spordialad. Fina on rahvusvaheline turniire loov organisatsioon. Föderatsioon moodustati 1908. aastal.
Paljud algajad sportlased ja isegi amatöörid on huvitatud sellest, millised lihased töötavad, kui inimene ujub - jalad, triitseps, biitseps ja rinnalihased. Eraldi tahaksin puudutada selja lihaseid, sest neil on lihaste pumpamisel domineeriv osa.
2018. aasta ujumisnormid: noorte edetabelitabel
Tingimuslik teave, mis on väga kasulik enne 2018. aasta standardite tabeli vaatamist. Niisiis:
4 x 100 m või 4 x 200 m kompleksujumises läbivad ujujad distantsi järgmises järjestuses: seliliujumine, rinnuli, liblikujumine, vabaujumine.
AT teatejooksud 4 x 100 m või 4 x 200 m vabalt, ujuda on lubatud igal viisil.
AT teatejooksud, esimesel etapil osalejad stardivad samal ajal. Järgmistel etappidel peavad võistlejad startima nii, et nende jalad lahkuksid stardiplokist mitte varem, kui eelmise etapi lõpetanud ujuja puudutab käega basseini seina. Reegleid rikkunud meeskond diskvalifitseeritakse.
12. TÜHJENDUSSTANDARDID UJUMISEL
Tabel 4
Normide ja nende rakendamise tingimuste tabel määramiseks sporditiitlid ja kategooriad spordis UJUMINE (mehed, bassein 25 meetrit)
MEHED. Bassein 25 meetrit
ujumine |
|||||||||||
rinnal) |
|||||||||||
16.04.017.13.018.38.021.07.0 |
|||||||||||
Liblikas |
|||||||||||
(delfiin) |
|||||||||||
Põhjalik |
|||||||||||
ujumine |
|||||||||||
Tabel 5
Spordialade tiitlite ja kategooriate määramise normide ja nende rakendamise tingimuste tabel UJUMISSpordis (naised, bassein 25 meetrit)
NAISED. Bassein 25 meetrit
ujumine |
||||||||||
rinnal) |
||||||||||
Liblikas |
||||||||||
(delfiin) |
||||||||||
Põhjalik |
||||||||||
ujumine |
||||||||||
Lisaks on spordimeistri (MS) ja rahvusvahelise klassi spordimeistri (MSMK) tiitli omistamisel eritingimused.
Silmapaistvate saavutuste eest võib sportlasele omistada Venemaa austatud spordimeistri (ZMS) tiitli.
VIITED
1. Bulgakova N.Zh. Ujumine - M., Kehakultuur ja sport, 1999. - 184 lk, Ill. - (spordi ABC).
2. Vikulov A.D. Ujumine: Proc. toetus õpilastele. kõrgemale õpik asutused. – M.: Vlados-Press, 2004.– 367 lk.
3. Veesport: Õpik õpilastele. kõrgemale õpik institutsioonid / Toim. N.Zh. Bulgakova. - M., Kirjastuskeskus "Akadeemia", 2003.- 230 lk.
4. Ganchar I.L. Ujumine: teooria ja õppemeetodid: õpik.–
Minsk, 1998.– 352 lk, ill.
5. Gorlov O.A. Ujumisvõistluste korraldamine ja kohtunikutöö / O.F. Gorlov, E.A. Borisov. - Peterburi, 1996. - 86 lk.
6. Grigorjev V.I. Peterburi ülikooli üliõpilaste kehakultuur kui objekt sotsiaalpedagoogiline uurimus.- Peterburi, 2000.
7. Davidenko D.N., Grigorjev V.I. Bioloogilised alused kehaline kasvatus ja sport: Õpetus.- Peterburi: Peterburi Riikliku Majandusülikooli kirjastus, 2008.– 103 lk.
8. Eremeeva L.F. Õpetage oma last ujuma. Ujumisprogramm eelkooliealistele ja väikelastele koolieas: Tööriistakomplekt.- Peterburi: Lapsepõlveajakirjandus, 2005.– 112 lk, ill.
9. Kozlov A.V. Ujumistehnika alused: õpik / A.V. Kozlov – Peterburi, Peterburi Riikliku Kehakultuuri Akadeemia im. P.F. Lesgafta, 1997.– 37 lk.
10. Kuuz R.V. Naistega harrastusujumine 18-25-aastased sügavas basseinis: lõputöö kokkuvõte. dis...cand. ped. Teadused / R.V. Kuuz. - SPb., 1999. - 24 lk.
11. Litvinov A.A., Ivchenko E.V., Fedchin V.M. Ujumise ABC - Peterburi, "Foliant", 1995. - 108 lk, ill.
12. Makarenko L.P. Tehnika sportlik ujumine: Juhend koolitajatele / L.P. Makarenko. - M .: Ülevenemaaline ujumisliit, 2000. - 136 lk, Ill.
13. Menshutkina T.G. Ujumise õpetamise metoodika (Ujumisõpetamise metoodika alused. Meetodid algharidus). Osa 2. Loeng / T.G. Menshutkin. - Peterburi, 1999. - 52 lk.
14. Menshutkina T.G. Naiste tervist parandava ujumise teooria ja metoodika erinevas vanuses: Abstraktne. dis. ... Dr. ped. Teadused /T.G. Menshutkin.
SPb., 2000.– 48 lk.
15. Menshutkina T.G. Ujumistreeneri-õpetaja kutse- ja pedagoogilised oskused: Õpik / T.G. Menshutkin; SPbGAFK im.P.F. Lesgafta, 2000. - 48 lk.
16. Menshutkina T.G., Litvinov A.A., Novoseltsev O.V., Nepotšatõhh M.G. Ujumine. Teooria ja metoodika tervist parandavad ja sporditehnoloogiad põhitüübid sport: Õppevahend/ SPbGAFK im. P.F. Lesgafta, 2002.– 117 lk.
17. Menshutkina T.G., Litvinov A.A., Orekhova A.V. Tehnika sportlikud viisid ujumine, start ja pööramine. Haridus- ja metoodiline käsiraamat - Peterburi: SPbGAFK neid. P.F. Lesgafta, 2004.– 29 lk.
18. Menshutkina T.G. Tervisesüsteemi õpetamise teooria ja meetodid rovitelno-sporditehnoloogiad: õppevahend / T.G. Menshutkina, A.A. Litvinov, O.V. Novoseltsev, M.G. Nepotšatõh, A.V. Orehhov; SPbGAFK im. P.F. Lesgafta, 2005.– 122 lk.
19. Nepochatykh M.G. Veetreeningu kasutamise asjakohasus ujumistundides mittesportlike ülikoolide naisüliõpilastega / Majandussüsteemi sotsiaalselt uuenduslik mudel: Venemaal ehitamise probleemid ja väljavaated. Teaduslik sessioon prof.-õpetaja kompositsioon, teaduslik töötajad ja magistrandid 2007. aasta uuringute tulemuste põhjal. 2008 märts-aprill. Üldine majanduslik fakt. laup. aruanded – Peterburi: Peterburi Riikliku Majandusülikooli kirjastus, 2008.
20. Nepochatykh M.G. Kehaline aktiivsus mittekehalise kasvatuse ülikoolide üliõpilased / Majandussüsteemi sotsiaal-uuenduslik mudel: Venemaal ehitamise probleemid ja väljavaated. Teaduslik sessioon prof.-õpetaja kompositsioon, teaduslik töötajad ja magistrandid 2007. aasta uuringute tulemuste põhjal. 2008 märts-aprill. Üldine majanduslik fakt. laup. aruanded – Peterburi: Peterburi Riikliku Majandusülikooli kirjastus, 2008.
21. Tervist parandav, terapeutiline ja adaptiivne ujumine: Proc. toetus õpilastele. kõrgemale õpik institutsioonid / Toim. N.Zh. Bulgakova - M .: Akadeemia, 2005. - 432 lk.
22. Orekhova A.V. Erinevate spordialade üliõpilaste diferentseeritud lähenemine distsipliini "Ujumine" uurimisel: Lõputöö kokkuvõte. ...pedagoogikateaduste kandidaat / A.V. Orekhova. - Peterburi, 2002. - 21 lk.
23. Osipov G.V., Leontjuk L.M., Khrapov V.I. Haridusprotsessi korraldamise alused ülikooli veepallispordi treeningosakonnas: õpik - St. Petersburg, SPGUTD., 1997. - 60 lk.
24. Osokina T.I., Timofejeva E.A., Bogina T.L. Sisse ujumistunnid lasteaed: Raamat. kasvatajatele lastele. aed ja vanemad.- M .: Haridus, 1991. - 159 lk, ill.
25. Ujumine: õpik ped. fak. Füüsika Instituut. kultus. / Toim. N.Zh. Bulgakova. - M .: Kehakultuur ja sport, 1984. - 288 lk, ill.
26. Ujumine: Juhised(õppekava) koolitajatele noorus spordikoolid ja olümpiareservi koolid.
M.: VTII, 1993.– 234 lk.
27. Sportlik ujumine. Õpik kehakultuuri gümnaasiumidele / Toim. prof. N.Zh. Bulgakova.– M.: FON, 1996.– 430 lk, ill.
28. Spordi- ja sõjaline rakendusujumine: Õpik / Toim. prof. O.V. Novoseltsev. - Peterburi: VIFK, 2005. - 584 lk, ill.
29. Terentjeva L.A. Ujumise õpetamise meetodid ülikooli põhiosakonnas: Õpik - Peterburi, Peterburi Riiklik Majandusülikool, 2003. - 77lk.
30. Khorolskaja I.R. Traditsiooniliste ja mittetraditsiooniliste vahendite kasutamise metoodika ujumisprotsessis: Lõputöö kokkuvõte. dis. …kann. ped. Teadused, I.R. Khorolskaja - Peterburi, 1997. - 25 lk.
31. Shibalkina M.G. Hüdroaeroobika kasutamine tervist parandava ujumise protsessis: Lõputöö kokkuvõte. dis. …kann. ped. Teadused, M.G. shi-
Balkina. - Peterburi, 1997. - 25 lk.
32. Shibalkina M.G. Naiste vesiaeroobika keskiga: Õpik / M.G. Shibalkina – Peterburi: SPbGAFK im. P.F. Lesgaf-
ta, 1997.– 39 lk.
33. Shmeleva L.V., Sidorova T.Yu. Üliõpilastele ujumise õpetamise meetodid: õpik - Peterburi: SPbGUEF, 2005. - 122 lk.
Õppeväljaanne
Nepotšatõh Marina Gennadievna Bogdanova Victoria Anatoljevna Labzo Ksenia Sergeevna Nikitina Irina Jurijevna Aleksejeva Olga Ivanovna Smirnov Aleksandr Mihhailovitš
KÕRGÕPIDUSTE UJUMISÕPENTIDE ÕPETAMISE TEOORIA JA MEETODID
Toimetaja T.I. Rubtsova
Allkirjastatud avaldamiseks 16.03.09. Formaat 60x84 1/16.
Konv. ahju l. 4.4. Tiraaž 200 eksemplari. Tellimus 148. Peterburi Riikliku Majandusülikooli kirjastus RTP.
Kirjastus SPbGUEF. 191023, Peterburi, Sadovaja tn., 21.
Tänapäeval on ujumine üks populaarsemaid ja massilisemaid spordialasid – sellele on tähelepanu pööratud nii inimese aktiivse arendamise viisina läbi peaaegu kogu inimkonna ajaloo kui ka ühele esimesele ja populaarseimale spordialale kaasaegsel olümpial. Mängud. Ujumist saavad nautida igas vanuses inimesed.– spetsialiseeritud basseinide esimesed tunnid saavad juba käia koos vanematega üle 6 kuu vanused imikud. Kuni kõige küpsema vanuseni tulevad mehed ja naised ujuma avavette või erinevatesse tehisrajatisse (basseinidesse).
Muidugi ei mõtle tavainimene peaaegu kunagi ujumisstandarditele - basseini või tundidesse avaveekogule minnes mõtlevad inimesed meeldiva ajaveetmise võimalusele või oma tervise tugevdamisele, kuid mitte "kõrgete saavutuste" spordile. .
Sellest hoolimata, spordivõistlused, mis toimuvad oma linnas või edastavad suurimaid spordilahinguid (Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused ja olümpiamängud) vaatab valdav enamus meie kaasaegseid telerist entusiastlikult.
Normide küsimust arutatakse aktiivselt vaid sportlaste peredes – nende lähedased saavad tõesti entusiastlikult arutada laste või täiskasvanute ujumiskategooriate kvalifikatsiooni ja kriteeriumide üle, oma riigi riiklike ujumisliitude poliitika või rahvusvaheliste organisatsioonide üle.
Kas tead, mis peaks olema ja kuidas väikest inimest mitte kahjustada?
Leiate kogu teabe sanatooriumide kohta, kus ravi toimub radoonivannide abil, saate palju uut ja kasulikku teavet!
Ujumise määruste ajalugu ^
Inimkonna sajanditepikkuse ajaloo jooksul oli "ujumisstandardi" kontseptsioon väga suhteline - ajavahemikke ei olnud võimalik täpselt mõõta ja kaks või enam ujujat läksid ujuma konkreetse etapi käigus. võistlusel sai teada - kumb neist on kiirem, kes rivaalist parem, omandas teatud ujumisviisi saladused ja edestas ülejäänud.
Selle põhimõtte järgi võistlesid ujujad Vana-Kreekas ja Roomas (sel ajal õpetati sõdalastele ujumist, kuid antiikaja olümpiamängudel seda spordiala võistluskavasse ei võetud) ja ka järgnevatel ajastutel.
Esimestel dokumenteeritud tõenditel ujumise kohta on peaaegu pikk ajalugu kolm ja pool tuhat aastat, kuid ujumise normide kontseptsioon kehtib ainult 19. sajandi teiseks pooleks.
Just sel ajal ehitati ja võeti mitmes Euroopa pealinnas kasutusele esimesed siseujulad, mida sai kasutada aastaringselt.
Tol ajal kasutati neid ruume ujumise õpetamiseks – peamiselt sõjakoolides ja -akadeemiates koolitatud tulevastele ohvitseridele ning sõjakoolis osalesid suures osas sõjaväelased. Esimene EM 1890.
Parun Pierre de Coubertin kaasas ujumise esimeste kaasaegsete olümpiamängude võistlustesse ja veesport spordialad on kogu selle aja olümpiamängudel kohal.
Selle loomisega korrastati võistluse reegleid, määrati ava- ja kinnises vees ujumiste läbiviimise tingimused.
Kuni selle ajani oleks vale rääkida mõnest standardist ja kategooriast - puudusid reeglid, mis määratleksid peamised kaasaegsed navigatsioonimeetodid (ja puudusid ka reeglitega määratletud meetodid kui sellised).
Isegi võistlustel erinevad riigid peeti peamiselt avavees ja ujumiste distantse mõõdeti võistluse korraldava riigi meetermõõdustiku süsteemide järgi (meetrites või jardides), seega ei saa rääkida sportlaste üldistest standarditest.
Ujumine kui spordiala kaasaegses maailmas ^
Tunnustatud kõigi poolt spordimaailm ja avalikkus, ujumise standardid viitavad eelmise sajandi 20ndatele – just sel ajal oli maailm spordiareen ilmusid sellised suured sportlased nagu A. Charlton ja D. Weissmuller.
See oli see ujuja, kes sai kahekordseks Olümpiavõitja, suutis basseinis 100 meetri pikkuse distantsi ujuda kiiremini kui 1 minuti ja veeta 400 meetri distantsil alla 5 minuti.
Nende sportlaste nimed on seotud FINA ja riiklike alaliitude poolt omaks võetud ujumistehnika täiustamisega – need uuendused on võimaldanud järsult tõsta kõikide tasemetega sportlaste sportlikke tulemusi.
Rahvusvaheline Föderatsioon on võistluste praktikasse viinud eelvoorude läbiviimise reeglid ja basseinide suurused (50 ja 100 meetrit).
Tänapäeval registreeritakse tulemused eraldi ja võisteldakse nende tehisrajatiste ujumisradadel, aga ka avaveeujumise normidel.
Kaasaegsetes tingimustes panustatakse kiirujumisele - sellele kehtivad viimase 20–25 aasta jooksul ehitatud basseinid, milles vanni sügavus, drenaažisüsteem, kustutamiseks mõeldud spetsiaalsed rajamärgid. turbulents(üks peamisi kiiruse languse põhjusi), samuti sportlastele mõeldud moodne varustus.
Olümpiavõistlused peetakse 50 meetri basseinides ja avaveekogudes. Maailma- ja Euroopa meistrivõistlused, riigi meistrivõistlused peetakse eraldi "lühiajal" (pikkusega basseinides 25 meetrit) ja "pikatel" (basseinides pikkusega 50 meetrit) vesi.
Viimastel olümpiamängudel mängiti meeste ja naiste ujumises välja 16 medalikomplekti, lisaks on ujumisvõistlused ka mõnel muul. Olümpiaalad(trialon, seitsmevõistlus).
Lühivideo ujumisvõistlusest:
17.-18.03.2012 võõrustas Peterburi teist korda rahvusvahelised võistlusedÜlevenemaalise Ujumisliidu auhindade eest – hooaja esimene suurem start Venemaa sportlased, kus oli võimalik täita Londoni olümpiamängude kvalifikatsiooninorm.
Režissöör: Maxim Nikonov
http://artnikonov.com/